olla hull või mitte olla üldse

Istun Hesis, ootan... Kõik kiirustavad kuskile, ma istun vaikselt ja joon oma magusat piimaga pooleks kohvi. Akna taga on jõulukuusk. Tulukesed säravad, lumi on veel valge, mitte porine. Raadiost tuleb järjest häid lugusid. Kõik on kuidagi unenäoline. Nii lihtne on õnnelik olla, kui oled armunud. 

herilasepesa

Mul on herilasepesa akna taga ja nüüd nad üritavad kõik sisse tulla. Sain just õigel hetkel akna riivi. Ei tea, mis nad välja vihastas. Võib-olla neile ei meeldinud täisvõimsusel Jaan Tätte. Mulle igaljuhul meeldis.

Ja päris ausalt ma ei kavatsegi siia reisimuljeid kirjutada, nagunii annan Isale reportaaže. Aga Kerdi blogis on kõik üsna tõepäraselt ja detailselt kirjas. Kõik, peale geipargi. Seda peate otse meilt kuulma, sest kõike ei või ka internetti üles panna, mõtleks ometi, kui minust saab kunagi tähtis nina, siis saab keegi kohe sopa üles otsida.

Niiet jääte mahlakatest detailidest ilma. Muide, mind saab homme (ja AINULT homme) Folgil näha, niiet kel huvi, otsige mind üles.

Igaljuhul ma lähen parem peletan need herilased eemale, sest kassid ei saa muidu sisse tulla.

Ahjaa, meil on tuhkur. Me kutsume teda Nuustikuks. Ta hammustab pagana  kõvasti.

Kes teatud asjade pärast mõistust ei kaota, sel polegi mõistust, mida kaotada. G. E. Lessing

Käsitööpalavik, tahaks kangastelgi.
Ootan pakki nagu väike laps jõuluõhtul, sõrmed sügelevad juba.
Vaikselt hakkab suverahu kontidesse pugema, kui sõrmed otsapidi mullas ja sääsekublad otsaees. Heinalõhn ja metsik rohelus...

Ma hakkan vanaks jääma vist.
Mahakandmisele siiski veel ei lähe, mul pole kuskile kiiret.

roheline päike kollasel taustal

tahaks jalutada paljajalu metsas
korjata kõrre otsa metsmaasikaid
kanda lõhkiseid teksasid ja haisvaid augulisi ketse
lamada põõsa all ja lugeda luuletusi
maalida täis kõik lastetoa seinad
keeta moosi ja kasvatada porgandeid
rohida maasikapeenart ja riisuda villid peopessa
käia ringi, küünealused mullased, ja et mitte kedagi ei huvitaks
kuulata hästi kõvasti indigolapsi, somnambuuli ja käia kuupaistel jääkülmas jões ujumas
juua ära pool pudelit punast veini ja minna jalutama
teha mitte midagi


tahaks, et mul oleks aega logeleda
leida üles see mina, mis ei ole korralik, detailsusteni noriv ja närvitsev

ma käisin täna testimas. negatiivne. mitte, et see mingi uudis oleks.
ma ostsin mahla ka. vitamiinidega rikastatud 100% mahla.

rotipuur haiseb. mu kingad haisevad ka. las haisevad, homme on ka päev.

väike päikesekiir

Umbes poole kaheksa paiku hakkan vaikselt ärkama. Esimesena tunnen põse vastas Kerdi pehmet nahka ja kuulen ta vaikset nohisemist. Rotipuurist kostab heina sahin ja vaikne piuksumine, õues sädistavad linnud. Teki all on soe ja pehme... Lõpuks julgen pool silma lahti teha ja näen pea kohal lapikest sinist taevast. Laman seal päikeselaigus, vaatan Kerti ja naudin hetke. Ideaalne pooltunnike...

Kui kõik inimesed alustaks päeva nii, oleks maailm palju parem koht.

loomaaed keset metsa

Ma ei ütle, et mul on midagi loomade vastu, aga kui öösel kell kaks otsustavad kaks rotti, et parim koht ajaveetmiseks on minu näos või voodis teki all, on see üpris kurnav. Siiski on hea teada, et iga kord, kui üksindus hakkab matma, tuleb üks pisike külm nina ja poeb kurgu alla.

Kõigest hoolimata on mõnus olla värskelt koristatud toas, kus polegi enam sihvkakoored padja all ja meloniseemned jalutsis, ning juua kuuma kakaod šokolaadijäätisega ja meenutada, kuidas alles hommikul sain pesas nurruda.

Mõnus rammestus, madal valgus, hea muusika. Meeldiv.

After 5000 years of recorded human history, you wonder, What part of 2,000,000 sunrises doesn't a pessimist understand? ~Robert Brault

Kuigi väsimus tapab, iga killuke minust karjub, et magada on vaja ning õppimine nõuab viimasel ajal rohkem kui kunagi varem, on siiski täitsa mõnus ilm ning õhus on kevade lõhna. Tahaks juba niinii väga kevadet ja rohelust ja sooja, et on lausa ime, et lumi selle suure soovimise peale ära ei sula.

Aga tõepoolest, kui ma kohe magama ei saa, siis ma vist panen pildi tasku.