Eile oli üks lõpmata vahva päev. Hommikul tegime Kerdiga koos pannkooke ja laterdasime üle pika aja. Pärast hommikusööki läksin ukraina couchsurferitega koos vanalinna avastama, tegime Toompeale ringi peale ja jõime kohvikus hõõgveini. Õhtupoolikul viis Kert meid Paljassaarde vaadet ja narkodiilereid nautima ning koju jõudes saime lihtsalt lebotada, kuni ukrainlased meile süüa tegid... Õhtu lõpetuseks näitasime neile Singing Revolutionit ja saatsime nad bussiga Peterburi poole teele. Bussijaamas sattusime juhuslikult R-iga kokku, saime talle küüti pakkuda. Kodus kuulasime muusikat, Kert jõi õlut ja mina tundsin ennast niisama hästi... Selliseid päevi võiks rohkem olla.

Maailm on täitsa peapeale pöördunud. Mina olen rahutu ja ärev, kammin ringi, vahel (liig)tarvitan alkoholi ja ei suuda mõtteid koondada, samal ajal kui G on mõistlik, rahulik ja sõbralik ning tundub eluga rahulolev. Vahest peaks koguma aega ja olema pisut iseenesega koos. Päris kindlasti peaks vähem sööma, küllap segadus mu peaski tuleb sellest, et kõht on liiga täis.

"Well, it's not like you're one thing or the other, okay? There's still a kid inside but you grow up when you decide to do right, okay, and not what's right for you, what's right for everybody, even when it hurts."

Lars and the real girl

-.-

Kui see aasta saabki olema selline, nagu esimesed kaks päeva, siis ma jään küll maailmalõppu ootama. -.-