neljapäev, 28. mai 2009

ดี

Mõelda, kui palju on viimase aasta jooksul juhtunud, on päris hirmutav. Kõik on kuidagi mööda libisenud, ja on veel vara hinnata, kui palju miski kahju teha jõudis. Lõpetamisest oleks nagu möödas paar nädalat, aeg on liikunud tohutu kiirusega. Kuhu see kõik kadus, ei oska aimatagi. Muutunud on peaaegu kõik, kuid võin südamerahuga öelda, et viimase aasta jooksul olen muutnud vaid paremuse poole ning üleüldse on kõik kuidagi parem. On üksikuid asju, mida kahetsen, aga ju siis nii pidi.

Lohutav on ka see, et Miisu on jäänud ning ma võin päris kindel olla, et ega ta kusagile ei kao kah. Ma ei oska üksi magadagi, rääkimata ärkvelolekust... Me oleme nii kokku kasvanud, et elu teineteiseta oleks mõeldamatu.

esmaspäev, 25. mai 2009

respite

Homme on oluline. Miisul on sõidueksam, minul uurimistöö kaitsmine. Kõik läheb hästi, ma olen selles kindel. Eriti Miisu puhul. Ta saab kõigega hakkama. Õhtupoole lähen ilmselt linna tähistama, kaitsmine on peaaegu viimane asi, mis teha vaja on enne suve. Ja siis on tõesti puhkus, esimene keska klass läbi...

Tegelikult ma tahtsin seda ka öelda, et hullult hea on olla. Kuidagi eriliselt mõnus päev on, päike paistab, kõik on nii hea. Miisu kaisus ärgates algab päev alati paremini kui tavaliselt. Musiga koos olles oleme me alati sellised...

kolmapäev, 20. mai 2009

elu kivib

ausalt öeldes on raske leida teemat, millest kirjutada, sest kõik on nii hästi.
inimesi ei huvita igavalt õnnelik jutuke, intriige ja pingeid on vaja.

siiski on mul endal hea. ma armastan seda segast, kohati täiesti ebarutiinset rutiini, mida nimetatakse eluks. ja kõige rohkem armastan seda pisikest maailma kõige nunnumat kiisumiisut, kes toob päikese igasse mu päeva.

kolmapäev, 13. mai 2009

anda kõik, mitte oodata midagi tagasi ja olla õnnelik

Wow. Täna hommikul oli jälle üks neist hetkedest, kui ma sain aru - polegi vaja midagi oodata, SEE on praegu. Elu noh. Pole see mingi film, et tuleb järgmine ja teistsugune osa. Hullult positiivne tunne. Ma arvan, et ma olen hetkel maailma kõige õnnelikum inimene, sest mul on niiiii palju asju teha.

Ma arvan, et 7th heavenist on kasu olnud. Ma tean nüüd, mida on vaja, et õnnelik olla. Peab elama nii, et paremini ei saaks ja andma endast kõik. Mis mul sellest, kui mingid tüübid egoistid on? Mina olen ikka mina ja ma ei peagi kellelegi teisele meeldima. Mina mina mina, aga that's what life is about. Haha, ma olen praegu nii positiivses meeleolus, et mulle tundub, et KÕIK on tehtav.

Õnnetuks teeb see, kui inimene teab, mis on õige, ja teeb ikka valesti. See polegi ju tegelikult loogiline, ega? Pigem teha õigesti ja teada, et tegid õigesti, kui teha valesti ja pärast enda pärast häbi tunda. Kunagi ma mõtlesin, miks on üks asi õige ja teine vale. Ma arvan, et ma olen kohvist, näljast ja uuest lõhnaõlist deliiriumis, aga praegu tundub, nagu ma teaksin kõike, mida vaja on ning suudaksin teha kõike.

Miisu, kõik läheb nüüd paljupalju paremaks, sest ma lõpuks ometi sain aru!

esmaspäev, 11. mai 2009

armastus on...

Armastus on hoopis see, kui poiss loeb Su 40lehelist surmigavat uurimistööd ja ütleb selle kohta, et sitaks huvitav on.

ma tean ainult seda, et ma ei tea mitte midagi.

Kõik on nii kummaline, nagu unenäos elaks. Ma ei oska siia enam midagi kirjutada, sest kõik on kuidagi segane. Mingi pisike osa minust elab veel eilses, kuigi kaine mõistus ütleb, et halloo, pole mõtet raisata. Tahaks, et oleks uuesti selline mõnus olemine, aga kuidagi ei saa. Ma arvan, et viga on selles, et viimaste kuude sündmused on oluliselt mõjutanud mu arvamust tüdrukutest. Tegelikult on maailmas ainult kaks tüdrukut, kes mulle meeldivad. Siis on suur osa tüdrukuid, kes võivad minu poolest edasi elada, kui tahavad, mind eriti ei huvita ja siis on veel need, kes võiks minu poolest küll ära aurata. Tahaks, et oskaks olla salliv, aga ausalt. Tüdrukud üldises mõttes ei ole toredad, vähemalt mitte suur osa nendest, kes mind igapäevaselt ümbritsevad. Aga poistega on jälle see häda, et nad ei oska mitte vahet teha. Mu mõte on suht kokku jooksnud, täna ei ole üldse hea päev. Kõige paremini vist iseloomustab praegus olukorda "Declan Galbreth - Imagine".

kolmapäev, 6. mai 2009

vihmane päikesepaiste

Tegelikult ma armastan vihma. Ja olgugi, et praegu pole päikest kuskil paista, tundub, et päike on rohkem kohal, kui enne oli. Kõik on kuidagi parem. Pingeid pole, vaba on olla. Hea on olla noor ja vastutada vaid enda eest. Oujeah, ma olen diip. Igaljuhul ma olen praegu vägagi rahul sellega, mis on.

mõnus

Täna hommikul kõndisin kooli, ise täiega unine ja omas mullis, äkki avastasin - puudel on lehed küljes! Viimase paari päevaga on kõik mõnusa helerohelise värvi omandanud. Olgugi, et mul oli kontideni külm ja niiske olla, tekkis mõnus tunne. Kolm nädalat veel, ja siis ongi suvi! Varsti saab ujuma minna...

Laupäeval saab Musiga poolteist aastat täis... Ma loodan selleks ajaks uurimistöö valmis saada, et saaks asja rahulikult nautida ja ei peaks terve aja mõtlema, kuidas oleks kõige parem intervjuule viidata.

Üldiselt võib öelda, et viimased paar nädalat on olnud mitte küll ülimalt meeldivad, aga vägagi produktiivsed. Ehk nüüd läheb asi rahulikumaks, kui uurimistöö, kunstiajaloo esitluse jms valmis saab.

Selle nädala meeleolu iseloomustavad vast kõige paremini Flo Rida - Right Round ja linnulaul. Päikest:*