tänasest peale olen parem

murphy annab endast parima

Mina samuti. Vist. Võib-olla. Keeruline.

Iga kord, kui ma õue lähen, hakkab sadama. Ükskõik, kui ilus ka enne ilm ei olnud.
Ja mida hiljem ma bussipeatusse lähen, seda varem tuleb buss. Kui ma lähen bussi peale 10 minutit varem, jääb buss 10 minutit hiljaks ja ma pean bussipeatuses jäätuma. Kui ma lähen bussikasse õigeks ajaks, tuleb buss varem ja ma jään maha.

Vahva, eks?

Kui ma hommikul ärkasin oli väljas pime. Hakkab jälle pihta, kuigi ma pole veel otsustanud, kas selle üle rõõmustada või ei. Oleks vist targem rõõmustada?

solaris, kõrvaaugud ja yamyam

Nüüd on lõpuks tegu tehtud ja ega ma ei kahetse. Täitsa armas.

Eile käisime Silluga Solarist avastamas. Tõsi, algul võttis täitsa silme eest kirjuks. Kaubakeskuse kohta uskumatult ilus koht.

Apollost ostsin kinkekaardi eest hunnikute viisi mõnusat kraami.

Yamyam on vahva koht, Sillu ostis süüa mulle. Nomnoms oli. Kusjuures see oli üle vägaväga pika aja esimene kord, kui ma ilma Miisuta linnas käisin, omapärane oli.

Nüüd igavus tapab. Lähen vist küsin õpetajalt oma matemaatika arvestuse ära. Lõbu missugune!

kirjaklambritest vöö ja seitseteist aastat

Tuleks vist ära mainida, et viimased 17 aastat mu elust on olnud hullult vahvad ja läheb järjest paremaks.

Viimase aja märksõnad on impulsiivsus, sõbrad, kahtlase väärtusega esmapilgul teostamatud ideed ning vein. Muidugi, kasulik see pole, aga aeg on selline. Tean, tean - olen tüüpiline teismeline, elan nii, nagu homset polekski. Päris tõsi see siiski pole. Ma lihtsalt arvestan võimalusega, et homset ei pruugi tulla ning elan iga hetke nii, et kui midagi peakski juhtuma, saaksin öelda - surin elu parimal hetkel. (Mitte et ma kavatseks lähiajal susse püsti visata.)

Muidu ma tahtsin seda ka öelda, et mulle käib viimase aja sallimatus tõsiselt närvidele. Ma tõesti ei taipa, miks kõik oma nina teiste asjadesse topivad ning miks peaks kedagi huvitama, kuidas keegi võõras oma elu elab. Tõsiselt noh, inimesed võiksid keskenduda positiivsele ja teisi vähem kritiseerida.

Rohkem sallivust!

P.S. Aitäh Miisu, see oli hea raamat, pani mõtlema.