Ühine otsus - jah, piisab küll.
Alustame ilusti otsast peale koos liivakasti ja minikaläbudega. (Ei, te ei peagi sellest aru saama. Peaasi, et asjaosalised ise saavad)
Pärast Miisu edutut katset mind trepist alla lüüa, on meil lõpuks konil käidud.
Ma loopisin üksikut noolt maasse "kisskisskiss, no tule siia, ainult korraks!". Ta tuligi. Ma viskasin mööda. Meelega, vist.
Mu kuvari tagant paistavad mustad kõrvad ja mul on kõht tühi.
Jänesed on vait ja istuvad riiulil. Ei mingeid pretensioone.
Nunnu on endiselt kärvand. Uut ei paista kusagilt. Tüüpiline.
BTW, täna armastan ma teid kõiki.
pühapäev, 16. november 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar