esmaspäev, 17. november 2008

Ma tunnen ennast nii lollina.
Ma tegin eile oma elu kõige suurema vea. Õnneks (nagu tavaliselt) tulime me sellest välja, elu läheb edasi ja... kõik on vist jälle hästi. Kuni järgmise korrani, mida ma tõesti loodan, et kunagi ei tule.

Miisu armastab mind, mina teda... ja ma loodan, et me oleme igavesti koos. Õnnelikult.

See, et ma vahepeal nii rumal olen.. ma lihtsalt.. olen alles väike ja loll.
Miisu on maailma parim. See, et ta mind üldse talub... mulle alati kõik andeks annab.. on kõige vaimustavam asi.

Ma olen ikka jumala jobu. Minu õnneks Miisu väike jobu. Ma ei taha seda mitte kunagi ära rikkuda.

Kommentaare ei ole: