Kõik on täpselt nii nagu olema peab ja lõpuks ometi tunnen ma, et olen õigel ajal õiges kohas. Olen rahul, et vähemalt meie pisikeses suhtlusringkonnas on inimestel muustki mõelda-rääkida kui rahast ja ilust. Hea on elada metsas, peaaegu puhtana sellest ületähtsustatud jamast. Ma olen rahul, et me ei ela seitsmekümnendate heaoluühiskonnas, kus raha parandab kõik haavad ning parim paik laste kasvatamiseks on Sävbyholm. Prioriteedid peavad paigas olema. Samas on keeruline, kuna mul on nii palju võimalusi. Vahel kahetsen, et olen pidanud üles kasvama külluses, kuigi samas mõtlen, et ehk on külluse ja paigas prioriteetidega sõprade kooslus kõige parem kooslus inimeseks kasvamisel. See annab hea põhja, millele toetuda, aga samas suunab valikuid. Ühesõnaga olen ma tänulik kõigile, kes on aidanud mul kasvada selleks, kes ma olen. Pikk tee on ees, aga praegu ma tunnen, et suudan ise valikuid teha ja tean, kes ma olen ja kuhu ma lähen.
Suund on teada. Kõige parem on see, et ma hakkan tasapisi oma probleemidest üle saama. Enesevalitsus nõuab vahel kõvasti tööd, aga lõpuks ometi hakkab midagi vaikselt muutuma. Kool teeb vahel ka head ning sügis teeb päris kindlasti head. Rütm on hea, jahedus on hea ning karge õhk on mõtlemisele kasulik. Nüüd on vaja veel ainult midagi head teha. Nii palju kui saab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Tõsi! Tore, et suudad kooliajale positiivselt läheneda:)
Enesevalitsemisega on sul probleeme jah, nagu mulgi vahest ;)
Jap. Selles osas me oleme veidike sarnased. Ja ma arvan, et see on täitsa tore. Kui üksteist mitte negatiivses suunas mõjutada nagu vahel juhtub.
Postita kommentaar