sajas postitus

Kuna mu toast paistis juba väga selgelt välja, et seal elab rott, võtsin ma ette suurpuhastuse. Tegin raamaturiiulid tühjaks, puhastasin kõik ära, sorteerisin raamatuid natuke ja panin kõik korralikult tagasi.
Riiuli alla oli rott pesa teinud, sealt tuli pühkida-imeda-kraapida-küürida-pesta-imeda-kraapida, enne kui puhtaks sai. WC-puhastaja tegi oma tööd siiski üllatavalt hästi - põrand on ideaalselt puhas nüüd. Otsustavalt lükkasin ma riiuli vastu seina, rott võib puuri pesa teha kui tahab. Puuri kinni panna ma teda siiski ei suutnud - ta on lahtiselt nii õnnelik.
Seega muutsin ma oma toa küllaltki roti-kindlaks. Kõik näritavad-lõhutavad asjad panin põrandast kõrgemale.

Nüüd küpsetan Kailile kooki, varsti käin pesus ära ja lähen poen puhaste linade vahele pessa. Hea on, kui kõik on korras.

Muidugi, nagu Kert tabavalt ütles - "Ma olen nii laisk, et isegi mu vererõhk on madalaks läinud." Seega ei saa ma just tihti tippkorras tuba nautida, aga viimasel ajal on olukord tunduvalt paranenud.

Enne tegin ettekannet Percy Bysshe Shelley'st, täiesti uskumatu, kui kirju ühe inimese elulugu võib olla. Huvitav ka muidugi, niiet hoidke alt, ma räägin homme terve tunni ja ei anna kellelegi teisele sõna.

Homme läheme Pärnusse, laupäeval ruttu tagasi Paula 18ndale ja pühapäeval koju autot parandama ja kaissu magama. Ma olen kindel, et tuleb suurepärane nädalavahetus.

P.S. Tee meega on ülihea kõhutäide.