pühapäev, 19. aprill 2009

iroonia seisneb selles, et ma olen ikka vait

Öelda valesid asju õigetele inimestele, öelda õigeid asju valedele inimestele ja mõelda valesid asju. Milleks?
Savisaarel on õigus. Vahetust on vaja. Küsimus on aga selles, kuhu poole. Kes jääb, kes läheb? Mis tuleb välja vahetada, mis kõlbab veel kasutamiseks? Miks peavad inimesed nii keerulised olema? Võiks ju vaikselt lahkuda, kui enam ei meeldi. Ma ei vaja kommentaare, ma ei vaja seletusi. Inimesed kasvavad lahku. Miks peab keerutama ja lolli mängima? Ma pole ju loll, ma saan aru, kui mind enam vaja pole. Pole mõtet teeselda, lihtsalt... head teed. Mulle pole vaja inimesi, kes ei hooli. Ma olen piisavalt kaua olnud toeks kõigile, kellel seda vaja on. Nüüd on aeg vaikselt pildilt lahkuda ja otsida midagi uut. Midagi nii uut, et seda pole isegi veel välja mõeldud. Aga kust kuradi kohast seda leida saab, seda ma küll arvata ei oska. Kui keegi teab, siis öelge mulle ka. Kust saab uut?

Kommentaare ei ole: