neljapäev, 16. juuli 2009

mõned inimesed on lihtsalt ilusad, aga mõne puhul on ilu vaataja silmades

Ma ju tahan küll, aga ei oska. Või ei taha? Ma isegi ei oota, et keegi aru saaks, mis ma siia kirjutan. Vahel ma pole päris kindel, kas ma isegi saan. Lihtsad asjad tunduvad alati nii keerulised. Ei, ma tahan küll. Tahan, aga ei saa. Saan, aga ei suuda. Kõik on korraga nii segane ja keeruline. Selline tunne on, nagu tahaks karjuda, aga häält ei tule välja.

Jah, homme olen parem. Aga homset ei tule. On ikka ainult tänatänatäna, see pagana täna. Täna ma ei oska veel, homme võib-olla oskaksin.

Ma tahan lihtsalt olla hea. Kuidas olla hea, kui hea on tegelikult halb ja halb on vahel hea ja mitte miski pole nii lihtne kui paistab? Kuidas elada nii, et oleks hea?

Nii lihtne maailm näib, kui pea on tühjust täis. Aga ma ei taha olla tühi. Kes ütleks, mis on õige?

Vahepeal ma tunnen ennast liiga pisikesena. Liiga pisike, liiga segaduses.
Ka kassid õpivad ujuma, kui nad vette visata, aga neile ei hakka see kunagi meeldima.

Kommentaare ei ole: